Elustiil

Zero waste elustiil – mis see on ja kuidas selleni jõuda?

zero waste

Kahjuks on tänapäevane kiire elutempo aidanud suurel määral kaasa kliimamuutuste kiirele tõusule. Tarbitakse läbimõtlematult ning tihti odavat ja kehva kvaliteediga toodangut. Kuid õnneks võib igaüks anda oma panuse süsiniku jalajälje vähendamiseks, muutes oma elustiili nii, et prügi tekiks võimalikult vähe ning saaksime endast maha jätta sama puhta ja kauni looduse nagu meil endil on.

Mis siis on zero waste ehk nullkulu elustiil?

Zero waste elustiil on loodus- ja keskkonnasõbralik liikumine, mille eesmärk on vähendada prügi hulka, mis inimene tekitab igapäevaselt. Olgugi, et on võimatu elada täiesti ilma jäätmeid tekitamata, siis on palju võimalusi vähendada tarbimist nii, et see oleks planeedile parem. Seda järgivad inimesed eelistavad taaskasutust, selle asemel, et osta ühekordselt kasutatavaid asju, mis ummistavad prügilaid ja soodustavad kliima soojenemist.

Jäätmevaba elustiili omaks võtmine võib olla esilagu keeruline, sest teadlikku tarbimist õppides tuleb loobuda raiskavast käitumisest. Mõne jaoks aitab näiteks suhtlemine teiste inimestega, kellel on samad eesmärgid ja omavahel erinevate näpunäidete jagamine. Tehes järk-järgult väikeseid muutusi – alustades näiteks biojäätmete kogumisega, prügi sorteerimisega, taaskasutamisega ja leides kodustele asjadele uue eesmärgi, selle asemel et osta uusi – saadki alustada oma põnevat zero waste teekonda.

Mis on zero waste elustiili eesmärk?

Põhieesmärk on vähendada prügimägedele jõudvate jäätmete hulka, mis põhjustavad kliimasoojenemist. Nullkulu elustiil vähendab meie halba mõju ökosüsteemile, toetab jätkusuutlikku eluviisi, mitmekesisust ja tervislikku ning produktiivset organismide tasakaalu. Nii elades saame pikendada paljude taaskasutatavate materjalide elu, säästa piiratud ressursse, vähendada prügi ja atmosfääri eralduvate süsinikuheitmete hulka.

Järgnevalt anname 10 näpunäidet zero waste elustiiliga alustamiseks.

See protsess ei juhtu kahjuks üleöö, aga tehes väikseid samme, saame aja jooksul vähendada oma tarbimise ja äraviskamise tsüklit.

1.       Vaheta ühekordsed esemed korduvkasutatavate vastu. Ühekordsed plastikust või paberist esemed nagu söögitarvikud, kõrred, paberrätikud, vatitikud, meigipadjad, kohvitopsid ja plastpudelid panustavad oluliselt prügi ja saastatuse tekkesse.
Kasuta korduvkasutatavaid esemeid, nagu metallist söögiriistad ja toidukarbid, metallist joogikõrred ning riidest taskurätikud ja korduvkasutatavad näopuhastuspadjad, et vähendada oma igapäevaste jäätmete hulka. Kasuta igapäevaselt oma korduvkasutatavat veepudelit ja näiteks klaasist kohvitopsi, selle asemel et osta igal tarbimisel uusi, mille kasutusaeg on väga lühike.
Kodumajapidamises saad mugavalt välja vahetada näiteks küpsetuspaberi, mille parimaks asenduseks on korduvkasutatav küpsetusmatt, mis kestab pikka aega ning mida on lihtne puhastada.

2.       Analüüsi oma prügi. See võib kõlada kummalisena, aga uurides, millist prügi tekib sul kõige rohkem, saad sa teada kuidas muuta oma harjumusi, et vähendada tekkiva prügi hulka. Näiteks, kui enamus on toidujäätmed, siis peaksid üle vaatama ostetava toidu kogused, et söögikõlbulikku toitu ei peaks riknemise tõttu ära viskama.
Telli oma arved e-mailile ning kleebi postkastile kleeps, et ei soovi tellimata posti. Ajalehti ja ajakirju saad ka näiteks digiversioonina tellida ning lugeda.

3.       Sorteeri prügi. Sellega saavad kasutatud materjalid uue elu ning see vähendab meie vajadust uusi ressursse koguda, aidates säästa energiat, minimeerides kasvuhoonegaaside emissioone ja vähendades metsade raiumist. Näiteks võiks alustada plasti ja klaasi eraldi kogumisest.

4.       Külasta second-hand poode. Ostes kasutatud riideid annad sa oma panuse materjalide taaskasutamisse, selle asemel, et osta uusi trendikaid kiirmoe rõivaid, mis tõenäoliselt lõpetavad prügimäel. Second-hand poodidest leiad nii riideid, majapidamisesemeid kui ka mööblit.
Vii ka enda kodus mitte-vajaminevad riided ja esemed näiteks Uuskasutuskeskustesse või second-hand poodidesse, selle asemel, et neid prügikasti visata.

5.       Leia kodusolevatele esemetele uus eesmärk. Näiteks klaaspurkides on hea säilitada kuivaineid või siis saab neid edukalt kasutada lillepottidena. Vanast voodilinast saad teha korduvkasutatava taskurätiku või poekoti, et ei peaks iga kord ostma uut ühekordset kilekotti. Mitmed käsitöölised kasutavad puuvillaseid riideid, et kududa vaipa või midagi muud meisterdada – ole loov ja leia võimalusi asju võimalikult kaua ringluses hoida!

6.       Alusta vannitoa ja köögi plastivabaks muutmisest. Kui vaatad enda vannitoas või köögis ringi, siis on suur hulk plastpakendites tooteid. Tegelikult on neile kõigile aga ka pakendivabad, korduvkasutatavad ning keskkonnasõbralikud alternatiivid olemas! Võta kasutusele näiteks tahked seebid, tahke šampoon ja palsam, vaheta välja plastikust kehapesusvammid, nõudepesusvammid ja laualapid. Ka suuhügieenis saad teha kiire muudatuse – vali bambusest hambahari ja tavalise hambapasta tuubi asemel hambapesutabletid.

7.       Sorteeri biojäätmeid. Enamus toidujääkidest on komposteeruvad. Õigetes tingimustes võib kompostimine muuta sinu toidujäägid orgaaniliseks mullaks ilma kahjulike metaani kõrvalsaadusteta, mis paisatakse õhku, kui orgaanilised materjalid prügilas muu prügi vahel lagunevad. Kui sul on oma aed, siis kompostihunnikus tekkiva mulla kasutamine on looduslik viis peenarde väetamiseks.

8.       Osta värsket toitu. Töödeldud toidud on enamasti pakitud plastikusse, mis on keskkonnale kahjulik ning tarbetu ülepakendamine. Ostes rohkem värsket toitu, vähendad oluliselt tekkiva plastprügi hulka. Ostes puu- ja juurvilju väldi ühekordseid kilekotte ja paki need näiteks korduvkasutatavasse võrkkotti. Ka lihatooteid saab paljudest poodidest osta oma korduvkasutatava karbiga. Külasta ka turgu!

9.       Kasuta laetavaid patareisid. Kui kasutatad patareidega elektroonikat siis proovi vahetada need laetavate vastu. See aitab vähendada nii tühjade patareide kui ka plastikpakendite hulka, mille sees müüakse ühekordseid patareisid. Vali A-märgisega energiatõhusaid tooteid, et vähendada ka üldist energiatarbimist.

10.       Loo ühendus zero waste kogukonnaga. Otsi foorumeid, gruppe või tuttavaid inimesi kes harrastavad jäätmevaba elustiili. Instagramis on lihtne hakata jälgima zero waste hastagi või seda elustiili viljelevaid inimesi. Üksteist toetades ja teineteisele ideid andes on lihtsam liikuda eduka zero waste elustiili suunas. 

Viide: https://www.masterclass.com/articles/zero-waste-lifestyle-explained#what-is-the-purpose-of-a-zerowaste-lifestyle

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga